Linnu oli Eestis kuni 1920. aastani kümme: Haapsalu, Kuressaare, Paide, Paldiski, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Võru. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkis veel üks linnalise asula tüüp ehk alev. Selle staatuse pälvisid tavapärastest küladest suuremad asulad, mis olid kujunenud raudteesõlmede ja tehaste ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. aasta suvel vastuvõetud aleviseaduse alusel said aleviks: Jõhvi, Narva- Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938
Linnu oli Eestis enne iseseisvuse väljakuulutamist 10. Üks maakonnata linn - Paldiski. Napilt Eesti aladel jäi välja Narva ja Valga. Sellisel kujul püsis linnade arv kuni Vabadussõja lõpuni. Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi alguses tekkinud hulk väikseid linnalisi asulaid, mis ei saanud pretendeerida linna nimetusele: üks osa raudteede ümbrusesse, üks osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud asulad võisid senise valla koosseisust iseseisvuda ja nimetati aleviteks - Tapa, Türi, Nõmme, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Järgnevatel aastatel tuli aleveid juurde, kokku aleveid tekkis 22. 1926. sai linnaõigused Tapa, Türi, Nõmme. Suurim muudatus 1938 aastal, kõikidele alevitele anti linnaõigused, v.a Võõpsu. Nüüdsest olemas Eestis 33 linna. 30.10.2012 Eesti majandus 1920-1940 Kogu see kakskümmend aastat jaguneb 4 erinevaks perioodiks
annaabi.ee 
