tasand: maakonnad) 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused) 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale
1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused). 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad). 3.2. Haldusterritoriaalne aspekt ja rahvastik KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda). Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. 3.3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur Kõigi KOV liikide puhul oli esinduskoguks kollegiaalne organ volikogu, Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati
annaabi.ee 
