Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_linnus
staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama. 4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all.(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik). Pärast sõda elustusid Tartu, Viljandi ja Pärnu kaubalinnadena. Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist. 5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid) Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu
ka need 11 suvilat, mis olid Meeri mõisniku poolt Elva alguspäevadel ehitatud. Koheselt võeti ka käsile ajakohase koolimaja ehitamise küsimus. Otsustati ümber ehitada endine Uderna postijaama peahoone ja selleks haridusministeeriumilt 20000 krooni laenu paluda. Huvitavaks kujunes ka siinsete maanteede parandamise ja korrashoiu küsimus. Linnavolikogu ei tahtnud siinsete teede parandamist enda peale võtta. Kuna jaoskonnakohtunik määras teede korrashoiu Elva alevile, ei jäänud rahapuuduses töötaval volikogul muud üle, kui kaevata edasi Riigikohtusse. Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda. Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone
Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi). Poola majandus taastus veidi, kuid mõningasele tõusuajale tegid XVII sajandi alguskümnetel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduslik langus. Linnad olid laostunud, kuid Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena (esile tõusis Pärnu). 1584- Stefan Batory andis linnaõigused Valga alevile. Poolas algas vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu, ametliku nimega Jeesuse ordu, mis tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas. Jesuiitide tähtsaim keskus oli Tartu. 1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari. Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav