Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi. Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulevi ja Aleviga) koju võidusõnumit viima. Laande jõudes nägid neli meest suitsu ja tuld ning nad läksid suitsu järgi juhtides sinna paika. Seal nägid nad vanamoori, kes tegi paja alla tuld ja keetis selles lahjat leemekest. Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga
Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0
jõudmist Väinasuhu, kuni 10 vabatahtlikku nendest; selle järele võisid ka praost, ordumeister ja kodanikud võtta vabatahtlikke oma lossidesse ja töödele (U. B. 83). 1226. a. lubas Honorius III ordule ristisõdijaid lossi kaitseks võtta, kui nad nõus on (U. B. 91). 1238. a. teevad Saaremaa piiskopp Heinrich ja Saksa ordu lepingu, mille järele piiskopp ja ordu ühisel jõul ja nõul Lihula ühes aleviga (suburbium) ehitavad ja oma keskel siis jaotavad ning varustavad (U. B. 156). Kuramaa piiskopi kirjas 20. XI. 1259 mainitakse, et lossi ehitavad palgatud sulased (servi conducticii, U. B. 343). Aleksander IV-nda kirjast 9. II. 1258 kuuleme, et ordu lossisid ja kindlustusi tahavad neilt vägisi ära võtta mitte ainult paganad, vaid ka palju muid kõlvatuid inimesi. Paavst lubab neile lossisid, mis nad Jumala ja kiriku auks enese käes peavad, igaühe
annaabi.ee 
