Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp. Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar
Valleys, jõudsid kullarikkusest kuuldused üle kogu USA ja alanud kullapalavik ahvatles tuhandeid inimesi alaska jäistele aladele. Paljud neist leidsid õnne, kuid ei sugugi vähem ka surma. 1912. aastal sai Alaska USA territooriumi saatuse. Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod, lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt. 1.2 Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab `mannermaa' või `suur maa'. 1.3 Rahvussümboolika: Laul: "Alaska's Flag" ("Alaska lipp"; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE
annaabi.ee 
