Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3 Vee alune 3619,4 tuh m3 KOKKU 7184,4 tuh m3 Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1. Kvarternaarisetete vesi; 2. Siluri veekompleks; 3. Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleks liivakivides 5. Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks. Kvarternaarisetetest katet võib käsiteda kui aeratsioonivööd, läbi mille Siluri veekompleks toitub. Kvarternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil. Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri Raiküla lademe lõhelised dolokivi ja lubjakivi. Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub.
Peipsi järvega 300 meetri pikkune Lahe oja. Olgugi, et kunagine Peipsi järve osa on kujunenud iseseisvaks veekoguks, omab järv Suurjärve elustikule olulist tähtsust kuna paljud kalad siirduvad Lahepera järve kudema (Arold, 2005). Väga huvitavaks nähtuseks on ka Kallaste linnas asuv üle 900 meetri pikkune kesk-Devoni ajastul moodustunud punase liivakivi paljand, milles vahelduvad punakaspruunid või kollased liivakivid aleuroliitidega, milles kohati esinevad ka õhukesed dolomiidikihid. Kuni kaheksa meetri kõrgusel paljandil on võimalik näha ka Peipsi järve murrutustegevuse jälgi, mis avaldavuvad murrutuskulpades ja väikestes koobastes (TÜ Geoloogiamuuseum, 2013). Kallaste liivakivi paljand on toodud joonisel 1. Joonis 1. Kallaste liivakivi paljand Kallaste linnas (www.puhkaeestis.ee) Suurjärve jätkuv roll maastiku kujundamisel avaldub hästi Pedäspää ja Meerepalo randa ning Piirissaare saart vaadeldes
annaabi.ee 
