Kuhjeline õgurannik on nt Narva laht. Kulutuseline - Põhja-Eesti paekallas *ÕGVENEVAD RANNIKUD: Selle piirkonna rannik ei arene mitte kunagi tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik, tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks *RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades. Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga. Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha
hallikasvalge oligoklassi kestaga. Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist. Rabakividele on iseloomulik kvartsiterakeste ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein