Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine. Tiskre küla kohal on 2 astangut: alumine suhtelise kõrgusega 8-10 m ja ülemine - ligi 20 m. Alumine koosneb alamkambriumi Tiskre kihistu heledatest aleuriitidest, mille paksus lähedal asuvas läbilõikes ulatub 16 m-ni. Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted. Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale.
kokkukantud setteteist. Nende pind peamiselt tasane. Jääsulamisvee äravooluorud on liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust. Mõhn Liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, enamasti ümara põhiplaaniga. Jagunevad: Fluvioglatsiaalne e. fluviomõhn Koosnevad valdavalt horisontaalkihilistest aleuriitidest ja on kujunenud liuskujääst. Laed on tasasemad ja nõlvad järsemad. Limnoglatsiaalne e. limnomõhn Koosneb jämedateralistest setetest ning on tõenäoliselt kujunenud lõhederohkem jääserva ja irdjääpangaste vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes. Segamõhn Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid. Jääjärvede kuhjetasandikud
annaabi.ee 
