Kasutatakse väetamist (N, P). Kasutatakse pestitsiide (herbitsiide, insektsiide). Kasvatatakse GM taimi. Kastetakse seal, kus saagikust piirab veedefitsiit. Taimearetusega sellised taimed, mis oma teradesse rohkem allokeerivad biomassi. Tänapäeval tagatakse, et põlludele tuuakse mineraalaineid tagasi. Traditsioonilise põllupidamise juures nt alepõllunduses kasutati põldu nii kaua kuni saagikus langes ja siis aletati uus ala. Teine süsteem oli sise-välispõllu süsteem. Sisepõld oli see, kus kasvatati taimi, välispõld ehk muu kõik mis ümber oli (puisniit, mets), kust saadi mineraalaineid (lehevaris kanti otse sisepõllule või kasutati loomade abi (sõnnik). Välispõld muutus väikeseks, muld ei jõudnud mineraalaineid koguda. 24. Kui suure osa maismaast moodustab globaalselt põllumajanduses kasutatav maa
korilased, kes rändasid siia jääserva taandumise järel. Püsiasustusest metsa kujundavas ulatuses ei saa aga rääkida varem kui ligikaudu 40005000 aastat tagasi. Sel ajal tekkisid asulate ümber (sageli jõe- ja järvekallastel) puisniidud, metsa aletati ja seal karjatati loomi. Arvatakse, et sel ajal liikus metsas ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme.