koostööd esmakordselt kohtunud oleksid. "Kahjuks läks nii, et selle maa ja taeva vahel siin me temaga (Alenderiga - toim) kokku ei saanud. Muloli küll tema vastu armastus - tema kui muusiku vastu - ja ilmselt tundis tema sama, kui ta minu luuletused leidis. Oleme hiljem Alenderi tütre Jokoga palju sellest rääkinud, kuidas muusik pidas plaani, et ei tule enne minu juurde, kui helikassett valmis saab. Et siis on millegagi tulla. Ka mina ei söndanud Urmas Alenderile kui suurele muusikule kirjutada. Nii me kohtumist edasi lükkasimegi." 13 Urmase ja Virve vahel väreles kastehein Virve Osila meenutab, et tema ja Alenderi koostööd võib mõneti isegi kummaliseks nimetada. Virve ei teadnud tema luuletuste viisistamisest midagi, kuni kuulis kord raadiost ühe avaliku suvekontserdi lindistuse katket ja tundis muusiku lauludes ära oma luuletused.
Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud". Üks meeldejäävamaid sissejuhatusi oli laulule ,,Solaarne". Lindistusel rääkis Alender, et esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson. Minu arvates oli ta tabanud selle laulu olemuse ning kõige olulisemalt tähenduse Alenderile. Peterson esitas veel kolm laulu: ,,Inimese loom", ,,Üksikutele" ning ,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis kahjuks kontsertil see välja ei paistnud. Tema esituste juures jäi mulje nagu ta imiteeriks Alenderit ning sellel põhjusel ei olnud ta mulle nii meeldiv nagu teised esinejad. See-eest suutis Ott Lepland muuta iga esituse maitsekalt leplandlikuks. Oma võimsa lauluhäälega pani
annaabi.ee 
