Sageli korvasid just kaunviljad ikaldunud viljasaagi. Kaunviljade toituvust ja suhteliselt soodsat hinda arvestades sobisid need hästi suurte inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad Eesti alal toiduks tarvitatud juurviljadest on üks vanemaid naeris. Arheoloogilised leiud näitavad, et naerist on Eesti alal kasvatatud juba esimese aastatuhande lõpul. Kõrge toiteväärtusega naeris sisaldab palju valku, süsivesikuid ja vitamiine. Seda kasvatati alemaadel, aga naeripõllu tarvis tehti ka kütist. Alles 19. sajandi lõpul tõrjus kartul siin naeri välja, pärides viimaselt säilitamise ja küpsetamise viisid. (1) 7 Eesti keeles on hilisematelgi sajanditel olnud köögiviljaaia sünonüüm kapsaaed või kapsamaa, millest tuleks järeldada, et köögiviljaaias domineeris kapsas. Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13
Põllumajanduslik tootmine. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus(kogu keskaja vältel).. Valitses naturaalmajapidamine Maaharimise tehnikas erilisi uuendusi ei olnud. Põhiliseks maaharimisriistaks oli juurtega puutüvest tehtud ader (juurpuuader) (Saartel ja Lääne-Eestis kasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader)). Peale selle kasutati okstega kuuselõhendikest valmistatud karuäket (kasutati just alemaadel). Toimus ka põlispõldude laienemine seda eriti metsa arvelt. Põlispõldude väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. (Võsamaadel tehti alet ja alates 15. sajandist kütist.) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist