See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt. Nii isa kui ka ema poolt pärines Kivi käsitööliste suguvõsast. Isa jõi aeg-ajalt, ema oli usklik- harda iseloomuga inimene. Kahjuks päris ka poeg vanemate kalduvused, sest temagi elule heitis alkoholi tarvitamine varju ja ta oli ka siiralt süveneva iseloomuga, kuigi mitte sõna kitsamas mõttes. Kivi lapsepõlv oli üks tema õnnelikum aeg elus. Kuigi juba väiksena nõrga kehaehitusega, oli ta ometi
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda