aastal.Tema ema põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolsevike poolt Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aastal külastasid nad Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1930. aastate teisel poolel käisid Mihhail ja Jelena koos noore Alekseiga kahel korral palverännakul Soomes Valamo kloostris.Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15- aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon
2002, 291300). Peale Kalitat sai suurvürstiks tema vanem poeg Semjon(Uhke), jätkas isa poliitikat kuid suri koos paljudega katku.Kalita järglastest jäi ellu ainult teine poeg Ivan kes sai ka suurvürstiks. Peagi aga suri ja suurvürsti kohale pretendeeris tema alaealine poeg Dmitri, khaan aga kartes Moskva liigset tugevnemist andis suurvürsti tiitli noore Dmitri vanimale sugulasele Novgorodi vürst Dmitri Konstantinovitsile. Moskva bojaaridele eesotsas metropoliit Alekseiga see aga ei meeldinud ja nad asusid tegutsema saades peagi järlõki ja kuna Konstantinovits läks tülli veel oma vennaga kes asus Moskvat toetama siis lõpuks loobus ja andis veel oma tütre noorele Dmitrile naiseks. Võimsaim naaber oli jätkuvalt vaatamata 1312-57 toimunud võimuvõitlusele Kuldhord, võimuvõitluse tulemusena nõrgenes vaid mõneti kontroll vene alade üle. Teiseks naabriks oli leedu kes kasutades järjekordseid mongolite rüüsteretki oma naabrite
annaabi.ee 
