Montaaz Virve Laev Operaator Sergo Rahomägi Operaator Tatjana Dobrovolskaja Operaator Mihkel Ratas Operaator Tiit Vernik Kunstnik Rein Raamat Kostüümid Helve Halla Jumestus Helve Sikk Näitejuht Kalju Komissarov Näitejuht Veronika Bobossova Kombineeritud võtted Boriss Aretski Kombineeritud võtted Ludmilla Aleksandrovskaja Assistent Margit Ojasoon Assistent Viktorina Kapina Kunstnik-dekoraator Oleg Kurg Kunstnik-dekoraator Helve Halla Kunstnik-dekoraator Mart-Juhan Must Kunstnik-dekoraator Harta Ehelaid Võitlused seadnud K. Tsernozjomov Võitlused seadnud A. Olevanov Ratsatrikid Pjotr Timofejev Ratsatrikid J. Melnikov Sambomaadlejate juht Andres Lutsar
3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine: 1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere > Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks, 1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms). Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi üldisest olukorrast (1893 keelati, seejärel lubati, sõjaoludes 1915 uuesti keelati). Kuigi nimede kolmekeelsus üldiselt säilis, hakati ametlikul tasandil üha enam soosima venekeelsed kohanimesid, eriti 1910. aastatest alates. 4.1