* postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole. * saadetud päevavargast ametnik Peterburist ja arvatav revident Ivan Aleksandrovitsh Hlestakov - 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. * viimase vana teener Ossip - nutikas ja teistele kidakeelne, armastab endaga rääkida ja teisi nende selja taga õpetada. Kolkakülla tuleb teade peatselt saabuvast Peterburi revidendist, uurimaks kas tasub hoida küla maakonnakeskusena
* postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole. * saadetud päevavargast ametnik Peterburist ja arvatav revident Ivan Aleksandrovitsh Hlestakov - 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. * viimase vana teener Ossip - nutikas ja teistele kidakeelne, armastab endaga rääkida ja teisi nende selja taga õpetada. Sisukokkuvõte 8 Linn sai teate Peterburist saabuvast revidendist. Revidendi ülesandeks olevat olnud uurida,
Puhta tõena võib kuulutada, et intiimsuhete põhjuseks on alati see, et kumbki tahab teiselt midagi (olgugi see vaid soov end erilisena tunda), seega on väljatoodud võimalus täiesti olemas. Öeldakse, et ühes suhtes on alati rohkem inimesi kui kaks - kummagi poole ümber tantsivad endiste armukeste, abikaasade, tuttavate ja sugulaste varjud. See on harva häiriv, kuid võib siiski saada saatuslikuks. Anna ja Vronski vahel seisid pidevalt Serjozha ja Aleksei Aleksandrovitsh, pluss kogu hukkamõistev seltskond. Loomulikult on sellise koorma all väga raske olla püsivalt õnnelik - kahekesi. Anna kaotas mehest lahti üteldes poja, Vronski loobus oma karjäärist, samas ähvardas teda oht kaotada Anna tõttu oma mehelik vabadus - see viimane oli aga midagi, millest ta soovis kinni hoida. Lõpu alguseks sai aeg, mil kumbki neist teist selle tõsiselt tähtsa asja kaotamises süüdistama hakkas.