Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolist, kreisikoolis ja gümnaasiumis; 1859-1865 teoloogiaõpingud TÜ-s 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja 1872-1880 kirikuõpetaja Otepääl , Peterburi Jaani koguduses. o Tege kalendrikirjanduse väljaandja (1863-1881) ning ajakirjanikuna (Eesti Postimehe Lisaleht) o Rahvusliku liikumise eestvedaja (Aleksandrkooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Selts, 1872-1881) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. Hurt vaatas folkloori kui ajaraamatut (kroonikat). ,,Mis lugu rahva mülestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871) Rahvaluule väärtustamine: o Huvi rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskuju);
baltisakslasi, ka nende pastoreid- sellega ründas usku ja lutherlust üldiselt- Hurt siis pastrina ei saanud sellist usu pihta minevat asja ei saanud heaks kiita. Jakobsoni puhul tähtsad ka tema 3 isamaakõnet: esimene aastal 1868 vanemuise seltsis( teemaks ajalugu ja valgustamine ja pimeduse aeg jne, seda loetud ka eesti rahvsliku ajalookäsitluse alguseks). Rahvusliku liikumise haripunkt Kataba aastaid 1870ndate lõpp ja 1880 algus. Hästi edenes aleksandrkooli liikumine, kirjameesteseltsi tegevus, ka üldine seltsi liikumine arenes, hakati asutama raamatukogusid ja toimusid uues üldlaulupeod (1879 tartus ja 1880 tallinnas). 1879 aastal asutati tallinnas kaubalaevaselts Linda, - majanduslik ettevõtmine, millest loodeti majandusliult suurt tulu ja samas vaadeti seda ka kui rahvuslikku liikumist sest liikmed olid rahvuslikult meelestatud. See ettevõtmine aga ebaõnnestus sest Linda läks pankrotti.
annaabi.ee 
