loomus. Antiooklastele jäi sellest mulje, et eitatakse Kristuse inimlikku loomust, kuid Aleksandria koolkond oponeeris, et kaks loomust on segunematul kujul olemas. Järgmine tüli puhkes vahepeal Konstantinoopoli patriarhiks nimetatud Nestoriuse väitest, et Neitsi Maarja on omandanud liiga suure tähtsuse, olles tegelikult vaid Kristuse sünnitaja, mitte jumalasünnitaja. See ei meeldinud Egiptuse munklusele, kelle jaoks Maarja oli saanud askeetliku elu eeskujuks. Aleksandrialased väitsid, et Maarja sünnitas Jumala, sest kaks loomust on lahutamatud. Kõike, mida saab inimese kohta öelda, saab öelda ka Jumala kohta. Antiooklaste arvates sünnitas Maarja inimese, sest inimene ei saa sünnitada Jumalat. 431. aasta Efesose kirikukogule jõudsid varem kohale aleksandrialased, kes tegid ära endale soodsad kokkulepped enne antiooklaste kohalejõudmist. Efesoses mõisteti Nestoriuse vaated hukka ning tagandati Konstantinoopoli patriarhi kohal
Galenos viis arusaamise ravimitest (ravimtaimedest) millegi selliseni, mida võiks nimetada toimeainete kontseptsiooniks (nägi raviomadusi taime koostises, mitte kujus jms sümboolikas). Galenos pidas arsti ettevõtmiste juures tähtsaks filosoofiat. Oluline arsti kutse juures oleks pidanud olema ka loodusteaduste tundmine ning teadmised loogikast. Galenos oli teadlik arsti eetikast ning soosis seda. Niisiis ühendas ta Platoni (3 hinge), Aristotelese, stoikud, Hippokratese ning aleksandrialased Herophiluse ja Erasistratuse tervikuks, mis domineeris arstiteadust hiljem sajandeid. Kordamisküsimused · Algained, partikulaarosakesed · Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ning omavaheline võrdlus · Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. 10 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad.