ca 500 000, see mõjus vägagi häirivalt nii sõjaväelisele kui ka poliitilisele eliidile. Enamus neist desertööridest olid sattunud kas siis Saksamaa või Austria sõjavangilaagritesse. 19 Kui 1915. aastal oli tsaar pealinnast vägede ülemjuhatajaks lahkunud, jäi riigivalitsemine tsarinna kanda. Tsarinna Aleksandra aga sõltus Rasputinist, kes olnud ainus kes tsaaripere poja veritsustõbe oskas ravida. Rasputin kasutas tekkinud olukorda omakasuks ära ning lasi Aleksandral enda tuttavaid ametisse määrata. See aga rahvale ei meeldinud ja juba 1916. aasta lõpus ei kannatanud Rasputinit enam isegi aadlikud välja. Aadlikke ärritas see, et Rasputin nende ametlikke riigiameteid oma eesmärkide saavutamise nimel õõnestas. Rasputinile tehti siis see nüüdseks kurikuulsaks saanud atentaat. Riigiduuma liberaalid aga ei jäänud rahule vaid Rasputini atentaadiga ning tahtsid kindlameelselt suuri tsaaripoolseid vastutulekuid saada
VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean! (Näeb Tatjanat ja Aleksandrat ja hüüab neile, enne kui tuppa tagasi kiirustab.) Tulge siia! Varenka on siin koos oma abikaasaga. 9 (Tatjana ja Aleksandra ilmuvad lavale ja suunduvad otsejoones Ljubovi poole, äärmiselt pahandatuna. Aleksandral on käes kiri.) ALEKSANDRA: Ljubov! Mihhail on armunud arva ära kellesse! Natalie Beyerisse! TATJANA: Ei ole, Natalie on armunud Mihhailisse. On jultunud naine! VARVARA: (uuesti verandale ilmudes, pahuralt) Tatjana! TATJANA: Me tuleme, ema, miks sa sellest nii suure numbri teed? LJUBOV: Varenka ootab last.
annaabi.ee 
