Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend
Algselt ümbritses hoonet väike aed. Ehitist lähemalt vaadeldes ja analüüsides võime näha mitmeid juugendarhitektuurile omaseid nüansse. Paraboolsed kaared annavad väliskülgedele dünaamilisuse. Fassaadi vormirikkust täiendavad vaba paerustika, klaasi imiteeriv paeladu ja tihe klaasruudustik. Järgmise juugendhoone Tallinnast leiame kesklinnast. Selleks on kahe peterburilaste Alekesi Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekteeritud ning aastal 1906 valminud Saksa teater (praegune Draamateater) Teatri kõik fassaadid on juugendlikult eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Välisseintel kasutatud rohke paerustika, millele vastanduvad siledad krohvipinnad annavad aimu, et inspiratsiooni on saadud juugendajastust