2. Millinejärgnevatestei ole presupositsioonireegel? a) Presupositsioonpeabandmavastajaleühesesoovitudvastusekohtavihje. b) Presupositsioonide (jaeelduste) hulk peabolemaloogiliseltkooskõlaline. c) Presupositsioonideitohi olla väärad. d) Presupositsioonepeabolemaniivähekuivõimalik. e) Presupositsioonideitohienamasti olla provokatiivsed, solvavadegaagressiivsed. Vastus: a) LOOGIKA LISAÜLESANNE. KÜSIMUSED TEEMADEL: MODAALNE LOOGIKA (ALEETILINE LOOGIKA); MODAALNE LOOGIKA (DEONTILINE LOOGIKA); INFORMAALNE LOOGIKA (TÕESTUS); INFORMAALNE LOOGIKA (LOOGIKAVEAD); EROTEETILINE LOOGIKA (NB! Õige vastus on tähistatud boldis) 1. ALEETILINE LOOGIKA 1) Lause Np ⇔I¬p tähendab, et.. i. Paratamatul lausel on võimalik olla väär ja on võimalik, et väär lause on paratamatu. ii
I. Lewis (18831964) aastatel 19121918. Võimalike maailmade semantika võttis modaalses loogikas 1962. a kasutusele J. Hintikka (1929), tema ideedest arendas S. A. Kripke (1940) välja siiani toimiva süsteemi 1963. a. Modaalses loogikas kehtivad kõik klassikalise loogika reeglid ning neile lisanduvad veel modaalsete operaatoritega seotud reeglid. Modaalsete väidete liike on väga palju. Ajaline (temporaalne) modaalne lause on nt ,,Mõnikord tundub kõik mõttetu", aleetiline modaalne lause on nt ,,On võimalik, et Maa on lapik", aksioloogiline modaalne lause on nt ,,On hea, et ma olen rumal", deontiline modaalne lause on nt ,,On lubatud, et mõned inimesed on abielus". Aleetilised (kr sõnast ¢l»qeia 'tõde') modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Kui räägitakse modaalsest loogikast ehk modaalloogikast ega täpsustata, mis tüüpi modaalsest loogikast räägitakse, siis on enamasti
annaabi.ee 
