Samas on soo- ja järvesetetest leitud isegi juba teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelise maaviljeluse võimalusele. Nöörkeraamika kultuur (3000 e.m.a.). Ka venekriveste kultuur ja sõjakirveste kultuur. Iseloomulikuks savinõude nöörjäljenditega kaunistamine ja vene meenutavad väga hoolikalt lihvitud sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuur hakkas arvatavasti levima tänapäeva Valgevene ja Poola aldelt. Ulatus Volgast Reinini, lõunas Alpideni. Elanikkond tegeles karjakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja vähesel määral ka maaviljelusega (oder, nisu, kaer). Arvatvasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Maad hariti kivi- ja puukõblaste abil.
See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele o soomlased
annaabi.ee 
