rukuklane ·K arukuklane ·L iivakuklane LINNUD ·Kägu ·Suur-kirjurähn ·Hallvares ·Käblik ·Kuldnokk ·Hallrästas ·Porr ·Ööbik ·Punarind ·Kodutuvi KOOSLUSE PÜSIMAJÄÄMINE ohttaimede niitmine mitu korda kasvuperioodi jooksul õigata oksi iisuda lehti orrastada veekogud PARGID EESTIS agasihoidlikud ja lihtsad osakaal Eestis on ligikaudu 40% aldav osa selles moodustavad vanad mõisapargid luline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa aljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all itäh kuulamast!
,, x , mil le korral P (x)" . S ellis ed teoreemid tagavad, et eks is teerib vähe mal t üks x mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mill e korral P(x) on tõene või s iis algoritmi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme b ) kas utataks e vas tuväite lis t tões tus t, ehk põhj endataks e, et eeldus , et ei leidu s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mi d es inevad s ageli kuj ul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 - n + 11 algarv
palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3). S eega lis ame es ialgs ele relats iooni le 3 uut paari (1,3), (3,3) ja (2,2). S aadud
palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3). S eega lis ame es ialgs ele relats iooni le 3 uut paari (1,3), (3,3) ja (2,2). S aadud
,, x , mil le korral P (x)" . S ellis ed teoreemid tagavad, et eks is teerib vähe mal t üks x mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mille korral P(x) on tõene või s iis algorit mi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme b ) kas utataks e vas tuväite lis t tões tus t, ehk põhj endataks e, et eeldus , et ei leidu s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mid es inevad s ageli kujul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 n 11 algarv
annaabi.ee 
