olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid ked vastu seina. Caponei mehed tulistasid ohvrite pihta vhemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jugu liikmed, seitsmes oli nnetu sber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmrk, seisis teisel pool teed, kui Caponei mehed tulid, ning politseivorme nhes jigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Lpp Alcatrazis olles ilmnesid tal sfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma lejnud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai lbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California fderaalsesse parandusasutusse oma heaastast karistust kandma igusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. Prast vabastamist veetis Capone lhikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta lejnud elu oli rahulik ning vaikne
Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Heategevus Kuigi Capone tellis tosinaid mõrvu ning tappis isegi oma kätega, kohtles ta inimesi tihti õiglaselt ning lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest. Capone oli esimene, kes avas supiköögid peale 1929nda aasta aktsiaturu krahhi ning organiseeris kaupmehi andma puudustkannatajatele riideid ning toitu oma kulul. Lõpp Alcatrazis olles ilmnesid tal süfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma ülejäänud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. Pärast vabastamist veetis Capone lühikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta ülejäänud elu
kuid pimedad kambrid D plokis, tuntud kui "Hole " olid regulaarselt täidetud. Liis Vaher 4 AL CAPONE Al Capone (17. jaanuar 1899 Brooklyn, New York 25. jaanuar 1947 Florida) oli Ameerika tuntuim gangster ja suurim avaliku korra kokku varisemise sümbol Ameerika Ühendriikide 1920ndate kuiva seaduse ajal. Caponel oli peamine roll ebaseaduslikes tegevustes, tänu millele teati Chicagot linnana, kus seadused ei kehti. Paljud vangid kes istusid aega Alcatrazis lõpetasid hulludena. Capone võis olla üks neist, sest aeg siin ei olnud lihtne eksgängi bossile. Üks kord sattus ta kaklusesse teise vangikaaslasega õue puhkealal ja ta pandi isolatsiooni kaheksaks päevaks. Teisel korral, töötades vangla keldris, kui vangid juuste lõikamiseks rivis olid, tekkis sõnavahetus ühe vangi ja Capone vahel mille tulemusena vangikaaslane torkas teda kääridega. Capone saadeti vangla haiglasse, kuid elu kallale kippumise katsed, rääkimise keeld, peksmised
privileegid nagu peegel, kirjutusmasin, vaibad ning Encyclopedia Britannica köited. Kuna jutud levisid, et Capone on võimu Atlantas üle võtnud, saadeti ta Alcatraz'i. Seal Caponel enam ''oma poisse" ees ei olnud ning valve oli sedavõrd karm, et tal puudus info välismaailmas toimuva kohta. Seal ei suutnud ta kedagi ega midagi kontrollida ning mõjuvõimu ja sõpru osta. Karistusaja lühendamise nimel sai Caponest ideaalne vang, kes keeldus osalemast vangide mässus või streigis. Alcatrazis olles ilmnesid tal süfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma ülejäänud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37 617,51 dollari eest trahve ja kohtukulusid Pärast vabastamist veetis Capone lühikese aja haiglas. Sealt naases ta oma
annaabi.ee 
