olema keegi teine süüdi hertsogi vennapoja surmas. Johannes oli kurjaga lepingu sõlminud, kuigi ta seda ise ei tunnistanud esimene tilk Prahas ,Prokopiuse keldris, teine tilk Veneetsias,Dandolini palees ning kolmas tilk Transilvaanias, Drachenheimi lossis. Vahepeal oli prints ja hertsog sõja lõpetanud. Ei olnud võitjat ega kaotajat. Prints oli alistunud hertsogi otsusele ja mõõga maha pannud, aga sama oli teinud hertsog, kelle jõuvarud olid otsus. Nii sai Albrechtist uus ülem-Baieri seaduslik hertsog. Kuid ta ei olnud enam see sama inimene, ta oli kalgistunud ja üldse mitte inimese moodi. Ei leinanud ta om naist ega poega , samuti ei tundnud või ei tahtnud tunda ta ära Johannest, kes käis tema visiidil. Lõpuks tunnistas Johannes, et on mänginud jõududega, mida ta pole suutnud valitseda. Ta on tunnistanud asju, msi polnud õiged, ja vaikinud teistest, mida temalt ei tahetud või ei osatud küsida. XX
See Ferdinand omakorda abiellus Böömi ja Ungari printsessiga, mis tõi Habsburgide valdusse tänapäeva Tsehhi ja Ungari. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 paiskas Saksamaa kaosesse, Habsburgid tegelesid seejärel peamiselt oma valdustega (Austria, Tsehhi, Ungari) ja 1806 sundis Napoleon keiser Franz II-t Püha Rooma keisri tiitlist loobuma (talle jäi Austria keisri tiitel ja ta valdustest kujunes peagi Austria-Ungari keisririik). 1525 sai viimasest Saksa Ordu suurmeistrist Albrechtist Preisi hertsog, tema järeltulija päris hiljem abielu teel ka Brandenburgi. 1701 sai Brandenburgi kuurvürst ja Preisi hertsog Friedrich von Hohenzollern Preisi kuninga tiitli, riigi pealinnaks sai Berliin. Preisimaa tähtsus kasvas läbi 18. sajandi peetud sõdade, ent siis saadi Napoleoni käest lüüa. 1861 tõiusis Preisi troonile Wilhelm I, kes järgmisel aastal nimetas oma valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. 1