hukataks. · Rebekka kasuema. Hoidis perekonda koos ja tänu talle võttis Esra Jehuda palju kergemini omaks. Väga kaval naisterahvas, kes oli noorena last tahtnud, ent see polnud tal õnnestunud. Nunnutas väga oma poega ja hoolis temast. Suri Jehuda 13. sünnipäeva paiku. · Agnes habemeajaja ja kirurgi Kaspar Bernaueri ilus tütar, kel oli palju ihaldajaid. Jehuda vastu oli ta noorena alati ülemeelik ja tõrjuv. Abiellus üpriski salaja prints Albrechtiga ning sünnitas talle printsi sõjas oleku ajal poja. Seejärel sattus neiu vanglasse, sest teda süüdistati nõidumises. Rüütel von Schmerzburg viis vanglast ära Agnese poja. Veidi aja pärast viidi Agnes Doonau jõe äärde veeproovi tegema. Kui ta vette visati läks ta vee alla ja vool kandis ta kaasa ja nii ta ka uppus. Suri tõestades, et ta pole nõid. 2. Kolm tilka verd · Esimene Esimene tilk verd tuli pärast seda, kui oli Prokopiuse juures ja uuris
Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik) Millal? 1397- 1523 Miks? Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha. Enda raha kasutuselevõtt oli suuresti seotud hansalinnadega. Veel mingit taustinfot? Võitluses Albrechtiga ei jäänud Soomes-Rootsis muud üle, kui paluda välisabi Taanilt ja Norralt. 1397 otsustatigi Skandinaavia maad ühendada. Erinevalt Rootsist, Soomele unioonist kahju ei teki. Esialgu on unioonil palju positiivseid jooni, eelkõige julgeoleku tagamine (Saksa majanduslik ja poliitiline surve). Soome põhiline küsimus, idapiir, ei olnud aga Kalmari uniooni küsimus. Kuigi esilagu soomlastel uniooniga probleeme pole,
12. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile- Reformatsioon oli nähtus, milles omavahel tihedasti põimusid usulised, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid. Liivimaa reformatsiooni poliitilisel ajalool olid tihedad sidemed samal ajal keisririigis toimunuga. Kui 1530. aastal peale Augsburgi riigipäeva moodustasid protestantlikud valitsejad oma veendumuste kaitseks Schmalkaldeni liidu, siis selle eeskujul sõlmis Riia linn liidu hertsog Albrechtiga Preisimaal. Analoogilise liidulepingu enda usu kaitseks sõlmisid Kuramaa ja Saare-Lääne rüütelkonnad, samuti Saksa ordu komtuur. 1541. aastal võeti Riia ametlikult Schmalkaldeni liidu liikmeks. Augsburgi usurahu Liivimaa võttis vastu 1555. aastal, kui Riia linnusekomtuur kirjutas alla dokumendile. Poliitiliselt jäi Liivimaal kestma status quo (hetkel olev võim), maahärradest piiskoppide ja vaimuliku rüütliordu. Esines isikuid, kes sümpatiseerisid vana usku.
annaabi.ee 
