1588. aastal oma herbaariumis esimest Ameerika orhideed, on Euroopasse toodud miljoneid taimi. Esimesed neist toodi Euroopasse Uuest Maailmast, hiljem lisandusid Aasia ja Aafrika. Motiiviks polnud mitte alati botaanikahuvi, vaid sageli põlema lahvatanud entusiasm, isegi ahnus. (1) Bremenist pärit Frederik Sander oli selle kire ere näide. Aastaid pärast reise Saksamaale, Belgiasse ja Inglismaale rajas ta St Albanisse 1885. aastal kasvuhoone, mis sai varsti maailma tähtsaimaks orhideeäri keskuseks. Kuigi ta ise kunagi Euroopast ei lahkunud, saatis ta taimekogujaid üle ilma laiali metsikuis paikades töötas Sanderi heaks 23 kogujat. Siiski koguma pole selle tegevuse kohta päris õige sõna. Nimelt tavatsesid kogujad orhideede kättesaamiseks kõigepealt puu langetada, et saada kätte kõrgetel okstel kasvavaid orhideesid.
"Tahad väiksele sõidule minna?" "Jah, see meeldiks mulle väga." See oli väike reis, ta seletas et erinevad klubid olid huvitatud minu ostmisest ning ma tundsin, kurat see tõesti juhtub minuga. Peatükk 6 Viisil, mil ma ei suutnud asjadega kaasa minna, asjad juhtusid liiga kiirelt. Hetk tagasi olin ma probleemne laps noortemeeskonnas. Nüüd juhtus kõik. Mina ja Hasse Borg sõitsime Arsenali treeningväljakule Saint Albanisse Põhja-Londonisse, kas suudate ette kujutada? See oli klassikaline väljak ning ma nägin Patrick Vierat, Thierry Henryd ja Dennis Bergkampi väljakul. Aga kõige lahedam asi oli kohtufa Arsene Wengeriga. Wenger oli sel ajal klubis veel uus. Ta oli esimene mitte-inglane, kes oli saanud tööd Arsenali peatreenerina ning ajalehtedes olid pealkirjad nagu "Arsene, kes ?" Nagu, kes kurat on Arsene Wenger. Aga juba teisel hooajal võitis ta duubli, mõlemad liiga ja FA - karika ning muutus kuulsaks