Haameri looming on alati lähtunud inimesest. Kunstnikutee alguses oli tema suhe kujutatavasse läbinisti tõsine; inimene on tema jaoks olnud püha. Esimesi suuri kompositsioone, mis käsitlesid elu eksistentsiaalset külge, on noorele kunstnikule tähelepanu ja tunnustust toonud 1938. a. sündinud „Pime“. Maali loomise algtõukeks, nagu Haameril sageli, on Saaremaal tegelikult nähtud elupilt, kuidas pime mees koos oma perekonnaga uude elukohta kolis. Vaatamata kurblikule alatoonile ei mõju teos rusuvalt, vaid pigem kinnitab elu edasikestmist kõigile katsumustele vaatamata.
peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit. Ooperist Nümbergi meisterlauljad, on ainus kiooomiline ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast. On veel palju vaimulikke koorilaule ja muid teosid. Johannes Brahms 1833-1897 ELULUGU Brahms sündi Hamburgi lähedal. Et isa oli keelpillimängija ja ema õmbleja
kaasaegsest tarbimiskultuuri paradiisist.Samuti nägu tema kollaaz 1957 ,,Balkonil" kus naivistlikule maalile on lisatud motiivina kasutatud trükiseid ja labaseid fotosid. Hamiltoni loomingus on mitmeid seeriaid elegantseid maale,joonistusi ja trükke,paljud neist käsitlevad glamuuri,tarbimiskultuuri,massi produkte ja popkultruuri. Ta võttis meedia ja massikunsti elemendid,kohandas need,et luua enda isikupärane looming.Oma töödes toetub ta iroonilisele alatoonile ja paroodiale mis on ka popkunsti põhitunnuseks. Hamiltoni loodud teosed inspireerisid Andy Warholi,Josep Beysi ja veel teisigi. JÜRI OKAS Jüri Okas (sündinud 26. augustil 1950 Tallinnas) on eesti arhitekt,installatsioonikunstnik ja graafik. Tema tööde hulgas on land-art-projektid,installatsioonid,kitsasfilmid,sajad fotod Eestimaa arhitektuurist jne.Okas kuulub selle põlvkonna hulka Eesti kunstis kes pööras selja sümbolistlikule kunstile ja kes hakkas tegema pop kultuuri
Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme. Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest. Vastandina “Türgi ubade” rõõmsale ja koomilisele alatoonile on “Puud olid, puud olid…” oma põhitonaalsuselt sünge ja lohutu, elule allajäämine on selles raamatus valdav, inimeste alatus ja alandatus on otse masendavad. Ent samas on see oma lüürilis-müütilise esitusviisiga ning elu väärtustava filosoofiaga ka väga poeetiline teos, sest põhjalikult on Traat sünteesinud just hell-tundlikku hingemaastikku. Seda on ta teinud stiilselt, kompositsioonikindluse ning väljapaistva keeletundlikkusega
annaabi.ee 
