Ehk - kes on võimekas ühes vallas, on seda suure statistilise tõenäosusega ka teises. Mida see tähendab? Seda, et lisaks erivõimetele (mida sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised ja teised alltestid mõõdavad) mõõdavad kõik need testid veel midagi, mis on ühine kõigile alltestidele. Seda ühisosa kutsutakse Spearmanist alates g-faktoriks,mis tuleneb sõnast generaalne ja tähendab üldfaktorit. Üldine võimekus avaldub kõigis alatestides. Laias laastus tähendab: # Erinevate vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamise edukust mõjutab üldvõimekuse tase # AGA - lisaks mõjutavad konkreetset tüüpi ülesannete lahendamist ka vastavad spetsiifilisemad võimed Sõnade defineerimise oskus = üldine võimekus + kristalliseerunud võimekus + spetsiifilised keelelised oskused # g ja spetsiifiliste võimete suhe varieerub ülesannete lõikes ning see on võimalik teadlikult arvestada
Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni- tasid, et IQ-testide tulemused olid tõepoolest paranenud, seejuures tüd- rukutel rohkem kui poistel ja noorematel rohkem kui vanematel lastel. Kõige suurem kasv võrreldes 60 aasta taguste tulemustega oli niisugus- tes alatestides, mille lahendamine nõudis lühimälu ja tähelepanu ning oli seotud algoritmilise info töötlemisega, ehk niisuguseid spetsiifilisi oskusi nõudvates alatestides, mis oleksid kergesti lahendatavad tänapäevaste teh- niliste vahendite – kalkulaatorite või arvutiprogrammide – abil. Üldise vaimse võimekuse ehk g-faktori suurema osakaaluga testide puhul sellist tulemuste paranemist ei ilmnenud. Professor Jüri Allik (2009) ütleb selle
annaabi.ee 
