· söögiisu palaviku ajal langeb. Alatemperatuur Hüpotermia on seisund, kus pärasoolest mõõdetud temperatuur on alla 35°, nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis ei teki nii palju soojust, kui seda kaotatakse, mistõttu temperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad rütmihäired, tekib teadvusetus. Õendustegevus alatemperatuuri korral · valid transportimise ajal soojakadu, · eemalda märjad/niisked riided, · kata patsient sooja tekiga, · väldi aktiivset välist soojendamist, · manusta 37 kraadini soojendatud vedelikke, · tõsta kehatemperatuuri soovitavalt kiirusega 0,6 kraadi tunnis, · kontrolli elulisi funktsioone, mõõda temperatuuri ja jälgi uriini eritumist. Temperatuuri muutust põhjustavad tegurid · vanus mõjutab põhisoojust; eakatel hakkab temperatuur langema,
temperatuuri saab mõõta erinevatest kohtadest ning tulemus on üldiselt samaväärne. Haigla tingimustes saab mõõta söögitoru, päraku või kusepõie temperatuuri. Prekliinilistes tingimustes on kõige lihtsam ja täpsem keskkõrva temperatuuri mõõtmine (välisest kuulmekäigust infrapunatermomeetriga). Naha temperatuur seevastu ei ole tsentraalse temperatuuri hindamiseks hea mõõt, sest naha verevarustus võib olla erinev ja naha temperatuur tugevalt kõikuda (eriti ebatõesed on nn. alatemperatuuri näidud naha pinnalt mõõdetuna). Kuumakahjustusega patsiendi abistamine ja ravi Selge teadvuse, tavapäraste vereringenäitajate ja normaalse kehatemperatuuriga patsiendid viiakse päikese või otsese kuumuse käest eemale jahedasse kohta ning neid jahutatakse veega. Patsiendile võib anda juua. Kui patsient on segaduses, somnolentne või koomas, tuleb patsient hospitaliseerida. Pärast vereringe toimimise ja spontaanse hingamise kindlakstegemist pannakse patsient külgasendisse.