löömise, kriimustuse, sülitamise või mõne teise füüsilie rünnaku läbi. 2. Mittefüüsiline kiusamine (mõnikord nimetatud ka sotsiaalseks agressiooniks) jaguneb kaheks: a) Verbaalne kiusamine (solvav telefonikõne, raha või esemete väljapressimine, hirmutamine või vägivallaga ähvardamine, sõimamine, rassistlikud märkused, narritamine, seksuaalse alatekstiga solvangud, mõnitamine või julmade märkuste tegemine, laimu ning pahatahtlike kuulujuttude levitamine) b) Mitteverbaalne kiusamine. Mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Otsene mitteverbaalne kiusamine kaasneb verbaalse ja füüsilise kiusamisega. Kaudne kiusamine on manipuleeriv ning sageli salalik. 1) Otsene mitteverbaalne kiusamine
Seega isegi riigid ei saa üksteise vastu esitada kaebusi. Ainsa meetme raportite esitamine muudab nõrgaks ka see, et Araabia maad on üldse nõrgad raportite esitajad. · Individuaalsed kaebusi ei arutata. · Harta kinnitab inimõiguste universaalsust. Samuti kinnitatakse, et õigused on lahutamatud. Preambulas toonitatakse, et inimõigused põhinevad inimväärikusel. · Algusest lõpuni võib öelda, et harta on tugevalt poliitilise alatekstiga, viitab teatud islami kontseptsioonidele. · Probleemid · Mitmed õigused tagatakse ainult kodanikele. Mitmed olulised õigused pole välismaalastele tagatud. Nt haridus pole tagatud automaatselt kõikidele inimestele, vaid ainult kodanikele. Kuigi 12 rahvusvahelistes lepingutes on kirjas, et põhiharidus peab olema kohustuslikud ja tasuta. Samuti pole