motivatsiooni. Selle vältimiseks tuleb organisatsioonis tõhustada juhtimist ja tagasisidet töötajatele nende töö tulemuste kohta. Võrreldes oma tööd teiste, sarnast tööd tegevate isikutega, võib teha kolm järeldust: 1) töötaja töötasu ja tööpanuse suhe on sarnane teise töötajaga 2) teise töötaja töötasu on suhteliselt madalam 3) teise töötaja töötasu on suhteliselt kõrgem Kui töötaja tunneb end alatasustatuna, siis tavaliselt ta vähendab jõupingutusi, et suurendada oma töötasu. Organisatsioonile on aga see kahjulik. Seepärast tuleks objektiivsete tulemushindamiste ja tasustamise süsteemid välja töötada ja rakendada. Tavapärased motivatsioonisüsteemid toetuvad reeglina vajadustele kui motivaatoreile. Sellised motivatsioonisüsteemid on organisatsioonile üsna kulukad. Kui töötaja leiab rahulduse konkreetsele vajadusele, teadvustub selle asemele kohe uus. Nii ei ole
saavad kasu tema tegevusest, siis on tegemist inimkaubandusega.) Euroopa Komisjon ei arvesta inimsmugeldamise ohvritena neid naisi, keda keegi ei ole mõjutanud prostitueerimise eesmärgil teistesse maadesse reisima, ega "musta" tööjõudu, mida tuuakse Euroopa Liitu. Inimkaubandus kui probleem Inimkaubandus on üks Euroopa põhiprobleeme. Selle ohvrite arv suureneb igal aastal. Enamik neist on langenud seksuaalse ekspluateerimise ohvriks (43%), kuid paljud töötavad ka alatasustatuna või illegaalselt taludes või odavat tööjõudu palkavates ettevõtetes ja eramajapidamistes (32%). Rahvusvahelise Tööorganistatsiooni hinnangul on inimkaubanduse ohvreid 2,45 miljonit, kellest valdav osa on naised ja lapsed. Rääkides inimkaubandusest peetakse tavaliselt tegelikult silmas naiste ja laste smugeldamist seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sest see on enim levinud inimestega kauplemise liike.