ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks sotsiaalpoliitiliseks ahvatluseks eriti üleminekumajanduses. Sageli tuuakse seal taotletava palgatõusu õigustuseks asjaolu, et plaanimajandusel oli palga osa tootmiskuludes märksa tagasihoidlikum kui turumajanduses ning toimus töötajate alatasustamine. Viimast hüpoteesi on aga majanduslike arvutuste kaudu praktiliselt võimatu tõestada, kuna ühelgi kaubal polnud õiget hinda ning madala palgaga paralleelselt esinesid ka esmatarbekaupade madalad hinnad. Kahtlemata leidis aset eelarve kaudu toimuva ümberjaotamise juures ka osa palgatulu tsentraliseerimine. Samal ajal, aga oli plaanimajanduses töötajate elujärge kõige rohkem halvendavaks teguriks ebamajanduslik süsteem tervikuna, mis tingis ressursside halva kasutamise,
oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks võimaluseks oleks ehk ettevõtte avatus sisejuurdlusele sääraste juhtumite kahtluse korral. Eelnõust tingitud ühiskondlik debatt Paljuski suhtutakse antud seaduseelnõus käsitletavasse teemasse, justkui oleks see mees- ja naisisiku omavaheline asi, mitte ühiskondlik sotsiaalne probleem. Eelnõu menetlemisel loetles Papp mitmeid sotsiaalseid probleeme seoses soolise diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse.