Triin Alatalo, Eini Rõss, Mailis Mall, Joosep Konsen Auto on liikumisvahend, mis on inimese elu muutnud kõige enam. Tegemist siiski suhteliselt uue haruga, kuigi pisut üle 100-aastane staaz on üpriski aukartust äratav. Esimesed bensiini jõul sõitvad autod vormiti valmis 19. sajandi lõpus, täpsemalt aastal 1885, kui Karl Benz sai valmis esimese "Motorwagen" nime kandva sõiduki. Liebherr T 282B: Tühimass: 203 tonni Täismass : 365 tonni Mootori võimsus: 3650 hobujõudu Peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendanud. Kerepaneele tehakse Chevrolet Corvette ZR-1, süsinikplastist ja muust kergemast kerepaneelid on süsinikplastist...
Mõnikord aga kopuleerub sama liigi üks emane kahe isasega, kes mõlemad toidavad tema üht pesakonda (polüandria). Esineb aga ka tõelist polügünandriat, kus kahel isasel on kahepeale kaks emast paarilist ja nad mõlemad hoolitsevad ka mõlema emase pesakondade eest. Ka must-kärbsenäpil, kes üldiselt on monogaamne liik, on polügaamia siiski küllalt tavaline. Isased võivad kaitsta näiteks erinevaid territooriume ja meelitada kummalegi neist erineva emalinnu. O. Ratti ja R. Alatalo (1993) uurimused näitasid, et isase sansid kaht erinevat paarilist leida suurenesid sedavõrd, mida kaugemal erinevad kaitstavad territooriumid teineteisest asusid. Põhjuseks pidasid autorid emastevahelist agressiivsust. Arvatakse, et värvulistel hoiabki monogaamiat alal suuresti just emastevaheline agressiivsus. Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes.
annaabi.ee 
