keegi kõrval. Muutused kehas HORMOONID. Raseduse tekkimisega muutub hormoonide tasakaal raseda organismis. Samuti tekivad uued, ainult rasedusele omased hormoonid. Nad mõjutavad kogu keha ja loote arengut, aga ka psüühikat. Platsenta arenedes hakkab see tootma mitmeid hormoone. Üheks neist on kooriongonadotropiin, mis eritub uriiniga. Tema määramisel uriinis põhineb rasedustest. Raseduse ajal on eelsoodumus kõrvalkilpnäärmete alatalitluseks, mistõttu esinevad kaltsiumi ainevahetushäired. Selle tagajärjel võivad tekkida lihastes krambid. SÜDA, VERI JA VERERINGE. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Vererõhk võib raseduse esimesel poolel veidi langeda ja tõuseb raseduse lõpuks uuesti endisele tasemele. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks kuni 20 löögi võrra minutis. Suurenenud emakas
Edaspidi jätkub selle hormooni süntees platsentas. Neerupealised Neerupealiste verevarustus raseduse ajal paraneb ning kortikosteroidide süntees suureneb. See on vajalik valgu- ja süsivesikute ainevahetuse reguleerimiseks. Suureneb ka mineralokortikoidide produktsioon. Kilpnääre Suhteliselt sageli esineb rasedusaegset kilpnäärme suurenemist, kuid hormoonide erituses olulist muutust ei toimu. Kõrvalkilpnääre Raseduse ajal on soodumus kõrvalkilpnäärme alatalitluseks. See avaldub kaltsiumi ainevahetuse häiretes ning võib põhjustada spasme (krampe) lihastes. Suguelundite muutused Emakakeha Mitterase emakas kaalub umbes 50g ning emakõõne sügavus on 7-8cm. Raseduse lõpuks kaalub emakas 1000g piires ning õõne sügavus on 37-38cm. Emakaseina paksus on raseduse I poolel 3-4cm, raseduse lõpul vähem. Emaka suurenemine on seotud esmajoones lihaskoe hüpertroofiaga. Aktiivne müomeetriumi kasv toimub raseduse I poolel
annaabi.ee 
