Leian, et kui sul ei ole õpetajaid kes õpetaks sulle seda mida vaja, ei saa ka lapsel tekkida huvi sellevastu millest ta kuulnud ei ole. Aga mis võiks tänapäeva lasteaias/koolis teistmoodi olla, on see, et võiks olla rohkem valikuvõimalusi, et juba nooremana saaksid lapsed langetada otsuseid. 2. Teema II- Laps kasvukeskkonnas a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? Üheks probleemiks on see, et lastel tekivad keskendumishäired arengukeskkonna ülestimuleerituse tõttu ning see mõjub ka laste kõnelemis- ja kuulmisvõimele pidurdavalt. Need raskused võivad lapsi mõjutada ka koolieas. Leian, et lasteaedade kujundamisel peaks eelkõike lähtuma lastest endast, sest liiga värviline ja ülekujundatud ümbrus võib laste jaoks olla intensiivne ja mõjuda halvasti. Oluline
kasutatakse, niiöelda, mets-lasteaedasi. Kus on väga palju puutumist loodusega, palju välitunde. Mina arvan et läbi looduse laps leiab väga palju küsimusi ja saab aru maailmast väga kiiresti. Meie pered on samuti õpikeskkond, eriti lapsena. Peres me leiame meie esimesed eeskujud, tegevused, ja loomulikult esimesed küsimused ja vastused, aga pere ideaalid on kõikidel erinevad. Küsimustele vastused a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? a. Lapsele pakutakse liiga palju infot. Tal on valik, mida on väga raske teha üleliigse info seoses. Või lapsel on hoopis liiga väike valik ja ta ei leia midagi huvitavat, mille kohta tal võivad küsimused tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a. Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse
annaabi.ee 
