õigusemõistmisele. Lisaks määrab konventsioon kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees. Konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. [2] Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste õiguste kaitseks kui muude keskkonna-alaste õigusnormide rikkumiste vaidlustamiseks vajalikku kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4] 2. JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike
igapäev esinev mure, kuid kliendi jaoks võib see olla kuid , kui mitte aastaid ette planeeritud reis, mis võib saada rikutud, hullemal juhul ära jäetud, vaid põhjusel, et teenindaja ei suvatse oma igapäevaseid omandatud teadmisi rakendada ning ajanappuse tõttu lööb käega. Kindlasti lööb seal välja ka eestlasele omane kadedus kohati. Seetõttu peaks antud ettevõtjad väga hoolikalt kaaluma läbi oma personali, kasvõi investeerima psühholoogia alastesse koolitustesse ning võimaldama töötajatele erinevaid pinget maandavaid võimalusi. Teenindus Eestis ja mujal maailmas on erinev. Igas riigis on erinevate harjumuste ja traditsioonidega inimesed. Näiteks mõnel pool ollakse liiga aktiivsed müüjad, mis tüütab potentsiaalseid kliente. Teisalt, on palju selliseid kohti kus inimesed on soojad ja teenindus on väga soe ja armas. Eestis tahetakse lihtsalt asi ära müüa, ja kedagi ei huvita miski muu. Kuid
sellise lähenemisviisiga ootamatud muutused. Taas loob pikaajalisema visiooni puudumine väljakutse ettevõtetele seoses nende strateegiliste investeeringute planeerimisega. Keskendumine lühiajalisele perspektiivile ning killustunud poliitikate rakendamine muudab avaliku sektori tulevikunõudluse prognoosimise üsna võimatuks ning seega tunnevad ettevõtted vähem huvi selle vastu, et investeerida TAI-alastesse jõupingutustesse puudumine (Tehnoloogia ja Valitsemine. Märts 2014)). Peamine avaliku sektori innovatsiooni soodustaja on vajadus tegeleda ühiskondlike väljakutsetega. Neile viidatakse sageli kui niinimetatud kurikavalatele ja keerukatele probleemidele, kuna traditsiooniliste hierarhiliste valitsemisstruktuuride ning -mudelite kaudu on neid raske lahendada. Eesti on väike avatud majandusega riik, mis kuulub Euroopa Liitu. See tähendab, et paljud
annaabi.ee 
