Noorem poeg saadeti kohe kaupa tooma, mida saaks proovida. Toodi mõõku kaenlatäis, terariistu sületäis, kuid ükski ei pidanud karmile käele vastu. Nii murduski tera, mis paistis kindel ja kätte jäi ainult pide. Sepp siis imetledes hüüdis: ,,Tohu, tohu! Tugevkäsi!" Nõnda proovis Kalevipoeg neli mõõka, enne kui sepal kahju hakkas ja ta saatis teise poja salakambrist kalleid sõjariistu tooma. Neidki oli sületäis, kuid nüüd oli probleemiks terase teravus, peale alasisse löömist. Viimaskes varjandiks oli sõjasahk salakambrist. Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi.
Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :" Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa katsudella, et ma mõõga kindlust mõõdan, tervusta tunnistelen!" Sepp oli sellega nõus, lastes tuua nooremal pojal mõõku kaenlatäie. Kui Kalevipoeg mõõku katsetas, siis purunesid need vastu kaljut, seejärel saatis sepp teise poja mõõku tooma, jällegi võttis Kalevipoeg mõõgad kätte ja hakkas neid alasisse lööma, see mõõk ei purunenud, aga tera läks nüriks. Sellepeale ütles Soome sepp : ,, Külla'p leian mõõga kirstust, sõjasaha salakambrist, suure rammu sarnaliseks, võimsa väe vääriliseks...See'p on mõõka, maksab palju, kallihinnalise kaupa..." . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade abiga teinud. Mõõga valmimise ajaks oli tellija ise juba kahjuks surnud.
Kalevipoeg haaras ühe katsetuseks enda kätte, keerutas seda õhus ning lõi vastu kaljut. Sädemeid lendas ning mõõgatera pudenes kildudeks. Sama juhtus ka teise ning kolmanda mõõgaga. Sepp ei raatsinud rohkem kallist rauda katsetamiseks raisata ja saatis teise poja tugevamate mõõkade järele. Keskmine poeg tõi sületäie sõjariistu. Jälle haaras Kalevipoeg ühe katsetuseks kätte, keerutas seda ning lõi tolli sügavuselt alasisse. Mõõgatera jäi seekord terveks kuid mõõk ise läks nüriks ja kõveraks. Sepp mõistis, et Kalevipoja käe jaoks on vägevamat mõõka tarvis. Sepa vanim poeg tõi seitsme luku ja üheksa tabaga kirstu, milles oli mõõkade kuningas. Sepp oli pidanud selle mõõga tegema vanale Kalevile, kuid too suri enne ära, kui sepp mõõga valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega
annaabi.ee 
