seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Kuid näha on ka sinist, kollakasroheline, punast:erepunane ja purpurpunane. · VI Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva
aprilli ööl seniidis näha olnud "sigar" või "kroon" oligi tõenäoliselt üks ovaali osi. Virmaliste ,,kroon" ööl pildistatuna aprillis 2000 aastal Arukülas Tallinna lähedal 9 Virmaliste kuju · Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva
oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest kujunesid loivad.Nüüdisajal on 77 vaalaliiki mis jagatakse kahte rühma:kiusvaalalised ja hammasvaalalised.Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maailma suurimad imetajad. Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki. Hammasvaalalised: Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kaselotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil)
annaabi.ee 
