Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema väljapaistvaimaks teoseks 'Numancia' ja ' Kaheksa komöödiat ja kaheksa vaatemängu'. Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20. aastail hakkas hispaanias domineerima baroki suund. Portugali renessanss Portugal iseseisvus 12
1637. Descartes`i ,,Arutlus meetodist`` teaduslik lähenemine filosoofiale. Don Quijote oli hull ja tark samaaegselt. Kultuur on Graciani kontekstis positiivne alge. Viimane episood surematuse saar. Luis Velez de Guevara proosakogumik ,,El diablo cojuelo`` barokikriitiline teos. Gil Vicente autod Juan del Encima ekloogid Lope de Vega vahemängud, entremes Cervantes näidendid, vahemängud. Lope de Vega hispaania rahvuslik draama, Tirso de Molina Ruiz de Alarcon KULDAJASTU Calderon. näidendeid kirjutati riimides. 4 jutustust. 1609. poeemi vormis arutlus ,,El Arte nuevo de Racer Comedias`` hispaania rahvusliku draama põhimõtted. Arvab, et antiigist päris näidenditele poleks publikut. Paljud kirjanikud paistavad silma uudsusega. NB! Kõrge ja madala stiili vahel ei pea olema selget piiri, ehk komöödia ja tragöödia vahel. Hispaania draama on lähedasem moodsa draama põhimõtetele. Teose pealiin pidi põhinema
ühevaatuslikud näidendid. Renesanssteatrit iseloomustavad eelkõige: Toretsevad ja kirkavärvilised kostüümid. Laulu ja tantsu rohke kasutamine. Lihtne lavakujudnus. Rohke muusika kasutamine. Temperamentne näitlemisstiil. Nimekad dramaturgid 16.sajandil olid: J.R de Alarcon y Mendoza. Tirso de Molina. P.Calderon de la Barca. 17.sajandi teise poolde jäi ajajärk, kus hakkas Hispaania teatril langusperiood. Teatri taassünd toimus alles 19.sajandi esimesel poolel. 1849. aastal asustati teater ,,Teatro Espanol." Teatri rajad olid M. Tamanyo y Baus, J. Echgaray y Eizaguirre ja J.Benavente.