Perkutoorne tumestus viitab infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4. Hingamiselundkonna auskultatsiooni metoodika ja hindamine Kopsude auskultatsioon kuulub arsti kompetentsi. Õe kompetentsi kuulub hingamissageduse lugemine kopsude auskulteerimisel, vt alaptk 5.2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal.
√ Lause 2.30 Kui xk > 0 iga k ∈ N korral ja lim xk = a, siis lim n x1 x2 . . . xn = a. k→∞ n→∞ Tõestus. Kõigepealt märgime, et a > 0 (põhjendada!)z. Vaatleme algul juhtu a > 0. Allpool tõestame, et logaritmfunktsioon on pidev (vt. alaptk. 3.4.3), seetõttu eeldusest xk → a järeldub, et ln xk → ln a (selgitada!)z. Seega lause 2.29 põhjal ln x1 + ln x2 + . . . + ln xn αn := ln zn = → ln a (n → ∞) . n Eksponentfunktsiooni pidevust (vt. alaptk. 3.4.2) kasutades saame, et zn = eαn → eln a = a (n → ∞) (selgitada!)z