Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas.
küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga- väikese põiekujulise lihalise kotikesega, mis või kokku tõmbuda ja paisuda. Hiljusejalakesed ise võivad samuti tugevasti välja sirutada ja kokku tõmbuda, samuti ka mis tahes suunas painduda. Enamikul meritähtede iga hiljusejalakese otsas on iminapp
annaabi.ee 
