mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid suuremad ning viljakamadel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed. Põllumajandus Vaatlusalusel perioodil tunti kahte põhitüüpi põllusüsteeme: põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja-
Juba rajatud põllusüsteeme kasutati kohati kuni 19. sajandini. Neid võib leida üsna täpselt sissemõõdetult 18.-19. sajandi kaartidel. Enamik neist on paraku hävitatud nõukogudeaegsete maaparandustööde käigus. ASUSTUS Valter Langi arvates valitses pronksi- ja eelrooma rauaajal Eestis, või vähemalt Põhja-Eestis üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski erinev ning alapiirkondades võib 11 rääkida ühest nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid suuremad ja viljakamatel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed. See seisukoht põhineb peamiselt kivikalmetel ning tolleaegsete asulakohtade vähesusel ning väheintensiivsel kultuurkihil. Oluline on ka võrdlus osade piirkondadega Skandinaaviamaades, näiteks Kesk-Rootsis
annaabi.ee 
