Luts ehedaks. Minu jaoks oli see väga südantsoojendav ja hellust tekitav teos, mis oma erilise süzee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest. 11 ,,Ülemiste vanake" (1919) Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas noorsoonäidend. ,,Nukitsamees" (1920) Taust: ,,Nukitsamees" on samuti sündinud tänu väikesele Georgile, sest, nagu osutab alapealkirigi, on see muinasjutt jutustatud talle ja seejärel kirja pandud ning trükki antud. Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt" (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees" (1982) Analüüs: ,,Nukitsamees" on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa
süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees. Ohtrad on ka dramaatika väljendusvahendid: otsene kõne, küsimused-hüüatused, lausekatkestused, elliptika, mitmed pöördumised, mis peegeldavad sügavalt konfliktset sisu. Tavapärase lüürilise töö asemel on tulemuseks lürodramaatilis-eepiline teos. Niisiis sonett lüroeepikana. Alapealkirigi viitab eepikale: ,,Kolmas reisikiri", s.o. Kihvakaania-kirjade jätk. Paigutab ju autor sonetipärja oma hilisema lüroeepika valikkogu ,,Süda ei põle ära" kulminatsioonigi! Kangro ei tõrgu sonetipärga lüüriliseks poeemiks nimetamast, olles täiesti teadlik sellega kaasnevast konvergentsiprobleemist. Sellist kokkusulasmist on ta alati otsinudki, mis näiteks eepikas on andnud lüürilise romaani või isegi proosalüürika ,,Siniste mesilaste" ,,sonett-novelli" näol. Juba 1930
annaabi.ee 
