ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine
Üleminek kõhu poolelt seljale on järsk ja silmatorkav (MacDonald, Barrett, 2002). Tiivad on antud liigil pikad ja laiad, käpad suured ja pikkade harjaskarvadega (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade siruulatus on tiigilendlasel vahemikus 280-300 mm, küünarvarre pikkus 43-50 mm ja kehakaal varieerub 11-20 grammi ümber (Masing, 2001). Kannus on sirge ja ulatub -ni sabalennuse servast. Sabalennuse alumisele küljele ulatuvad valged peened karvad mis asetsevad ka jala alaosal (MacDonald, Barrett, 2002). Tiigilendlase nina on punakaspruun ja lühike. Kõrv ehk kõrvalest on 16-19 mm pikk. Kõrvalest on pikliku kujuga, õhuke ja läbipaistev. Kõrva traagus on töbmi tipuga, veidi ettepoole kõverdunud. Traagus on lühem kui pool kõrvalesta (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserv on tiigilendlasel ilma märkavate sälkudega ja tavaliselt on sellel 5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002). Tiigilendlane toitub enamasti madalal veepinnal lendavatest putukatest
annaabi.ee 
