· Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"):
· Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"):
4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Rinna kraniaalne piir kulgeb abaluu eest ning
võrgust 130 kV võrku reaktiivvõimsuse ülekandmine on majanduslikult eba- otstarbekas. Seetõttu tuleks vaadelda süsteemivõrku muust võrgust eraldi ja kogu reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesanne sellel tasandil teenib ainult reaktiivvõimsusvoogude minimeerimise ja lubatavate pingenivoode kindlus- tamise huve. Ülekandevõrgu vaatlemisel võib osutuda otstarbekaks eraldada silmusvõrgust radiaalsete võrguosade ülesandeid. Avatuna talitlevat jaotusvõrku saab vaadelda üksikute alaosadena. Kui süsteemivõrgu kompenseerimist saab vaadelda teatava tinglikkusega praktiliselt sõltumatult muust võrgust, siis (joonis 3.2) näites peaks kindlusta- ma süsteemivõrgus summaarse kompenseerimise Q K S ja ülekandevõrgus Q K Ü nii, et QS 1 ≈ QS 2 ≈ QS 3 ≈ 0 . Siis ülejäänud võrgu (ülekande- ja jaotus- võrgu) kompenseerimisseadmete summaarse võimsuse ja optimaalse paigutu- se ülesannet võib teoreetiliselt vaadelda kahe sõltuva nivooga ülesandena [Tiigimägi, 1997]
annaabi.ee 
