Retsensioon Külastasin ajamaja galeriis olnud Lasse Juhana Alanderi esimest maalinäitust. Maalid olid üles pandud hoone fuajee seintele. Näitusele sattusin sõbra soovitusel ja seda sai nautida täiesti tasuta. Maale oli seal üsna mitmeid, need olid õlimaalid ja neid kõiki oli võimalik ka ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud. Ta ei ole käinud kunstikursustel vaid on iseõppija. Maalid jaoks on ta inspiratsiooni ammutanud oma endisest elukohast Bulgaariast, just sealsest arhitektuurist ja inimestest. Praegu, aga elab ta koos eestlasest abikaasaga Soomes ja on Kuressaares tihe küaline.
Maalil oli kujutatud ühte vanameest, kes kõndis kuskil alevikus. Mees oli kujutatud soliidselt ees oli tal lips ning seljas oli ülikond. Pealkirjast saab järeldada, et mees liigubki tavaliselt üksi. Selle maali tegid huvitavaks varjud. Varjude värv sobis väga hästi sõidutee värvusega ning jättis mulje ühtsest tervikust. Pintslitõmbed olid sellel maalil päris laiad. Maalil olev taevas sobis väga hästi kokku teiste kujutistega. Lasse Juhani Alander on Soomest pärit kunstnik. Ta hakkas varakult tööle ning on omanud palju erinevaid ameteid näiteks on ta olnud postiljon. Maalimist alustas Alander 17-aastaselt. Ta on väga tagasihoidlik sellest ka põhjus, miks ta alles nüüd oma esimese näituse avas. Alanderi maalimise ajendiks on sisemine vajadus. Töödes taotleb ta ilu ja harmooniat. Lasse Juhani Alander on iseõppija. Eestis käis Alander esimest korda 1997. aastal turistina. Praegusel
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud
Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks asukohaks oli Soome. Retki tegi ka lääne poole: Pariisi, Saksamaale, Sveitsi, belgiasse, Itaaliassse, Hispaaniasse. Täiendas oma keelteoskust, õppis tundma Euroopa kultuuri, pühendades suurt tähelepanu kujutavale kunstile. Pidevas vahistamisohus elades, pidi ta end varjama. Kasutas erinevaid nimesid ning dokumente, esinedes vaheldumisi kui Villem Grünthal, Gustav Suits, soomlastest tuttavad Ilmari Aalto, Fredrik Alander jt. Sageli pidi ta end maskeerima. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võis Tuglas lõpuks avalikult kodumaale naasta. Temast kujunes pea kohe kirjanduselu eestvedaja. Tuglase kaalukal toetusel sündisid Siuri ja Tarapita rühmitus, oli Eesti Kirjanikkude Liidu rajamise ja ajakirja Looming väljaandmise algataja, paljude seltside ja organisatsioonide juhtliige. Nõukogude okupatsioon tõrjus 1940.aastate lõpul Tuglase avalikust elust ning keelustas tema loomingu
Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923. aastast ühtlasi kodanikunimi. Ent veel mitut teistki nime on Friedebert Tuglas kandnud. Maapao aastad elas ta üle eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid maskeerimisvõtted, nagu valehabe ja lonkamine, aga ka mida ta eraldi toonitab hea õnn, päästev juhus. Kirjanikuna meeldis talle müstifitseerida ja maske vahetada. Nii avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust Arthur Valdesest (1918). Mõtles välja Valdese kahetsusväärselt lühikeseks jäänud eluloo, andist talle nii oma sünnikuupäeva kuu ka esteetilised ideaalid, kirjeldas tema loomingu pähe viit omaenda poolelijäänud teost
annaabi.ee 
