Riik oli rangelt hierarhiline ja tsentraliseeritud. Ülikkond ei moodustanud kompaktset seisust ning oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud, kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st lähedaste piirkondade aristokraadid, kes oli nn tõeliste inkadega seotud abielude kaudu, 3) alistatud rahvaste aristokraatia, kelle hulgast määrati tavaliselt provintside alamvalitsejad. Alamkiht oli jaotatud riiklikult reglementeeritud sugukondadeks ehk aylle. Neil oli ühisvara, eraomandust kui sellist polnud. Maavaldused olid jagatud nö perekonnamaadeks (millest perekond end toitis), mida jagati perioodiliselt ümber, teine osa jagunes nö riigimaaks ja selleks, millest peeti ülal hooldamist vajavaid sugukonnaliikmeid. Kõigile kehtis töökohustus, mille üle pidasid arvet nn giputundjaid. Abielu oli riigis kohustuslik (meestel 25. eluaastaks, naistel 18. eluaastaks)
alusepanijat/rajajat. Romulus tappis küll Remuse, kuid "kui tegu süüdistab teda, tulemus peaks vabandama; ja kui tulemus on hea, nagu Romuluse puhul (kes tappis oma venna), siis vabastab see alati tema häbist. Sest hukka tuleb mõista teda, kes sooritab vägivalda hävitamise eesmärgiga, ja mitte teda, kes rakendab vägivalda heal eesmärgil.". Variatsioon ,,eesmärk pühendab abinõust". Vastne valitseja peab kõik looma uueks uued alamvalitsejad, tegema rikkad vaeseks ja vaesed rikkaks, hävitama linnad ja ehitama uued, asustama elanikke ümber, ei tohiks jätta midagi muutmata, nii et kõike tuntaks ära kui temast tehtud. Kõikvõimas seadusandja. Hea valitseja valitseb seaduste JA relva abiga. Ka seadused on olulised. Vastavalt olukorrale peab valitseja kasutama nii jõudu, kavalust kui seadust... Machiavelli nägemuses loob eduka riigi üks inimene, tema üksi loob seadused ja valitsuse ning see
annaabi.ee 
