Joonis 3 Sitasitikas (Geotrupes stercorarius) Põrniklaste alamsugukonna teise suure rühma moodustavad põrnikad (Pleurosticti).Põrnikatele on iseloomulik vähem läikiv ilma udemeteta tundlanups. Vastsed elavad mullas, toituvad kõdust, taimejuurtest ja kõdupuidust. Täiskasvanud mardikad toituvad lehtedest, õitest, noortest võsudest või ei toitu üldse. Põrnikate hulka kuuluvad sellised liigid, kes on ohtlikud põllumajandusele või metsale. Üks tuntuimaid selle rühma alamsugukonnast on maipõrnikas (Melolonthinae). Massiivse rulja kehaga,mustad või pruunikad, mõnikord kaetud karvade või valgete soomustega (H.Remm.1984). 6 (http://en.wikipedia.org/wiki/Melolonthinae) Joonis 4 Maipõrnikas (Melolonthinae) 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on meil tavaline ja laialt levinud liik. Välimuselt on ta suur,
värvipigmendi puudumises ja mida esineb inimeste seas umbes 1 inimesel 17 000st, kuigi ligikaudu 1 inimene 70st kannab albiino geene. Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taime liik vesiroosi perekonnast vesiroosiliste sugukonna. Valge pihlakas ehk tuhkpihlakas (Sorbus aria) on puuliik roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast ja õunapuuliste (Pomoideae) alamsugukonnast ja pihlakate (Sorbus) perekonnast. 5 Geograafia Valge meri (vene , karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi ') on Põhja Jäämere sisemeri. Valge Niilus on jõgi IdaAafrikas. Valgevene ja ValgeVene Suurbritannia saare arhailine (keldi päritolu) nimi Albion tulenes arvatavasti Doveri valgetest kriidikaljudest
alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1. nn. “kirjud liblikad”. Siia kuuluvad enamasti keskmised kuni suured liblikad mitmest alamsugukonnast. 2. Täpikud. Keskmise suurusega kuni suured, oranžid musta tiivakirjaga liblikad. Võrkjat mustrit pole. 3. Võrkliblikad. Keskmise suurusega oranžid, musta tiivakirjaga liblikad. Tiibadel on võrkjas muster. 4. Silmikud. Väikesed kuni keskmise suurusega tavaliselt pruunides toonides liblikad. Silmlaigud! Sinilibliklased (Lycaenidae) Enamasti väikesed, harva keskmise suurusega vilkad päevaliblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestist on leitud 32 liiki
annaabi.ee 
