Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks).
Kuidas sellist skeemi üle viia hierarhiliseks klassifikatsiooniks, mis meie kõigi juures kujunenud veendumuste kohaselt peaks olema kooskõlas Linné poolt algatatud jaotusega (liigid - perekonnad - sugukonnad - seltsid - klassid, jne.)? Kladistilise metodoloogia kohaselt annab iga fülogeneetilise puu harune- miskoht kaks sõsarklaadi - kaks monofüleetilist rühmitust, mis peavad järe- likult kuuluma samasse süstemaatika kategooriasse (mõlemad on sugukonnad, alamsugukonnad, triibused, perekonnad või midagi muud). Üksteise järel pai- gutunud harunemispunkte on aga nii palju, et linneeliku hierarhia kategoo- riaid lihtsalt ei jätku. Algul püüti sellest üle saada kategoorianimetus- test hoopiski loobumisega, asendades need numbritega. See süsteem ei saa- nudki aga pooldamist leida. Praegu kasutatakse teist, linneeliku süsteemiga kompromissi taotlevat võimalust. Kujutleme ühte fülogeneesipuu haru (klaa-
annaabi.ee 
