Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Vastla karenval Eestikeelne vastlapäeva nimetus tuleb alamsaksakeelset päritolu sõnast Fastelabend paastu eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it
Ruumis seisid massiivsed lauad, seinte ääres olid pingid, kirstud ja kapid kaubanäidistega. Kaupu hoiti ka pööningul, kus laoruumid ulatusid teise ja kolmana korruse kõrguseni. Just seepärast oligi vaja võimsaid vahelagesid, mida toetas tihti kivist piilatt, mida võib seal kohata ka tänapäeval. Karja tänava nimi (Kariestrate) on läbi ajaloo säilitanud oma algupärase eestikeelse nime erinevalt teistest vanadest Tallinna tänavatest, mis tihti kandsid ladina- või alamsaksakeelset nime. Karja tänav on üks vanimaid tänavaid Tallinnas. Seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks karjamaale läbi linnaruumi piiravas müüris asuva Karja värava ja sealt edasi Karjaallikale jooma. Karja värav lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. Hoone Suur-Karja 8 pärineb XV sajandist, kuid on hoolikalt renoveeritud ning pälvis 2011. aastal linna kõige paremini restaureeritud hoone tiitli.
annaabi.ee 
